Välisprojektid
Välisprojektid ja koostöö
Meil on 16 aastat õppepraktikat välismaal, 13 aastat strateegilisi projekte.
Õpiränded
Berliin on populaarne kujundajate seas. Viie kujundaja eriala töökohapõhise õppe õpilast tegid 2017–2018 kahekuulise välispraktika Berliinis. 2019. aastal tegid kolm õpilast juba kuuekuulise erasmus + PRO praktika Berliinis.
2020. aastal oli nelja õpilase neljakuuline kujunduspraktika Berliinis ja Brandenburgis) Praktikaettevõteteks olid Ventzke Media GmbH, Netpadrino Venture Partner, Buenck Fehse, Comitatus jpt. Praktikaülesanded said täidetud hoolimata Covid-viirusest. Peale Erasmus + praktika lõppu tehti neljale õpilasele ettepanek praktikat jätkata online kaudu ja sellega said need õpilased võimaluse teha ka kogu töökohapõhise õppe ESF finantseeritud praktika (PRÕM) Saksa firma kaudu virtuaalsel teel. Ühest projektist kasvas välja teine. Kuna kool on orienteeritud töökohapõhisele õppele, on enamus teemasid seotud selle õppevormiga, et mõista, kuidas toimib see sealses „originaalkeskkonnas“.
Aga mitte ainult kujundajad: 2016–2017 toimus projekt “Turunduspraktika Berliini ettevõtete turunduskultuuris”, mis oli suunatud äriteenuste valdkonna õpilastele. Projekti raames sai kuus õpilast kahe kuu vältel osaleda Berliini ettevõtetes turundajatena. Lisaks võtsid nad kaasa kodutöö – turundustegevuse Eesti tootele. Projekt püüdis kaasa aidata ekspordi arendamise õppimisele.
Eduakd on olnud ka mitme eriala ühisprojektid. Näiteks 2015–2016 “Tehnoloogiavaldkondade õpilaste õppepraktika Berliini ettevõtetes koos euroopaliku töökohapõhise õppe elementide rakendamise ja ametliku tunnustamisega”, mis sisaldas õpilaste kahekuulisi lähetusi kolmes vahetuses (interaktiivse graafika kujundajad, tarkvaraarendajad, sisetööde elektrikud). Vastuvõttev partner oli kutseõppekeskus SBH Nord. Praktika toimus ettevõtetes.
2022 lähevad neli elektrikku kolmeks kuuks Berliini ehitusettevõtetesse. Kirjutatud on värske projekt Portugali praktika jaoks aastal 2023. Selle käigus lähevad neli kujundaja õpilast kolmeks kuuks Braga ettevõtetesse. Saadakse kogemus, millega võrreldakse väljaõpet seal ja meil. Lisaks peaks EL kõige idapoolsem riik oma kultuuriga pakkuma loovuse arendamist põhjamaistele inimestele.
Strateegilised koostööprojektid
Erasmus+ projekt „E-disain“ – Kutsealase tasemeõppe õpivara digitaalsete meetodite abil (www.e-disain.eu)
Jaanuaris 2020 alustas Pärnu Saksa Tehnoloogiakool uue Erasmus+ (2019-KA202-03) strateegilise koostööprojekti juhtimist. Teemaks oli “E-õppe rakendamine hariduslike erivajadustega (kehapuue) õppurite paremaks integreerimiseks tööturule audiovisuaalse meedia õppekava abil”.
Probleemi püstituseks oli asjaolu, et igas riigis on teatud sihtrühm inimesi, kellel on raskendatud eriala või selle osaline omandamine ja kes seetõttu võivad tööturult eemale jääda kuna nende liikumine ja ligipääsetavus on sageli takistatud. Eestis nimetatakse neid HEV õppuriteks (hariduslikud erivajadused).
Euroopa riikides toimib üha edukamalt digitaliseerimine, mille hulka kuulub ka e-õpe. Selle võimalused on tööeluks ettevalmistamisel aga siiski veel võrdlemisi piiratud. Keerukas on sihtrühma kuuluvatel inimestel õppida erialasid, mis nõuavad vahetut kontakti, sh pikemat kohal viibimist auditooriumis või teha praktikat ettevõttes. Kohalviibimise alternatiivina e-õpet võimaldavaid õppekavasid on kutseõppeasutustes vähe või ei ole üldse.
Paljud õppeasutused õpetavad multimeedia disaini eriala valdavalt auditoorse ja iseseisva töö vormis ning kasutusel on üksikud e-moodulid. Olukorra üheks lahenduseks oligi tervikõppekava koostamine, mis võimaldab eriala omandamist tervikuna veebi vahendusel ehk kõik moodulid/teemad on õpetatavad ja õpitavad e-õppe vormis. Lisaks e-õppele planeeriti õppuritele ka regulaarseid nn loengu- ja suhtlemiskohtumisi. Selliste kohtumiste eesmärgiks oli vahetu kontakti loomine, sotsialiseerumine, konsultatsioon, tagasiside ning üldise isoleerituse vähendamine.
Projekti partneriteks olid kolme riigi pädevad institutsioonid, sh õppeasutused: Pärnu Saksa Tehnoloogiakool (www.saksatk.ee) kui projekti juht, Kuressaare Ametikool (www.ametikool.ee), Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda (https://www.facebook.com/parnukoda), Austria Kutseõppe- ja Rehabilitatsiooni Keskus (BBRZ – Berufliches Bildungs- und Rehabilitationszentrum – https://www.bbrz.at ja sihtasutus Stiftung Bildung und Handwerk Saksamaalt (SBH Stiftung Bildung & Handwerk – BH) – https://stiftung-bildung-handwerk.de
Projekti toodeteks olid intellektuaalsed väljundid „Õppekava“ ja „Rakendusmoodulid“.
Õppekava tugines riiklikule väljundipõhisele õppekavale, mis arendati välja partnerite vajadust silmas pidades ja oli terviklikult rakendatav. Saksa ja austria partneritel oli võimalus arendada õppekava osasid või tervikut sõltuvalt keskkonna hariduskorraldusest ja maade eripärast.
Õppekava realiseerimiseks arendati välja rakendusmetoodika digitaalsele õpivarale mahuga 800 õppetundi. Esmakordselt on võimalik saada kutsealase tasemeõppe teoreetiline osa täies mahus e- metoodika toel.
Rahvusvaheliselt üldkasutatavaks platvormiks õppematerjalide tarbeks valiti keskkond Moodle. Üldvaates võis küll iga partner kasutada oma platvormi, kuid kõik materjalid pidid olema eksporditavad Moodle`i keskkonda. Eesti partnerite eestvedamisel ning haridustehnoloogilise toe pakkumisel loodi kõigile partneritele ligipääsud ning vastav alamüksus, kuhu valminud õppematerjalid üles laeti.
Õppematerjalide keeleks on inglise ja eesti keel. Interaktiivse materjali käsitlemisel on oluline võõrkeelne osa kuna metoodilised näited, sh interaktiivsed, on kättesaadavad inglise keeles üle maailma. Iga partner sai jälgida ja katsetada üksteise toodangut ning vajadusel materjale tõlkida, teha muudatusi, täiendusi ja arendusi oma sihtrühmast ning digivahendite süsteemi arengust lähtuvalt. Õppekava moodulite loomisel said partnerid kasutada antud valdkonna spetsialiste ning ühiselt toimus ka igakülgne omavaheline kogemuste vahetamine ning nõustamine. Seejuures ei piiritletud materjalide koostamist ning väljatöötamist mingil muul viisil, kui et tegemist on pedagoogiliseks otstarbeks kasutatava tootega, millel oma spetsiifiline sihtrühm.
Loodud õppekava moodulid on küll valmiskujul, kuid iga (õppe)asutuse eripärast tingituna ka edasiarendatavad ja kohandatavad. Moodulite tootmine toimus spetsialistide abil ja toetus hetkel parimale metoodilisele käsitlusele. Testitud on õpetajaid, et näha, kas materjal on kasutatav.
Projekti lõppemisel on võimalik saada registreeritud ligipääsu toodetele ja neid ka kasutada www.e-disain.eu . Kasutada võib neid nii üksikute moodulite õpetamisel, kursustel, tasemekoolitusel. Sihtrühmaks on projekti eesmärke silmas pidades kehapuudega ja terviseprobleemidega õppurid, kuid on kasutatavad ka tavaõppuritele. Kakskeelsus lubab neid kasutada ka piirideüleses õppes. Samal veebileheküljel avalikustatakse projekti lõpul kõik materjalid ja juurdepääsu tingimused eesti- ja inglisekeelsetele õppelinkidele.
Projekt nägi ette kaasata laiemalt ka spetsialiste-pedagooge, haridustehnolooge, sotsiaalseid struktuure ja tööandjaid. Projekti kogukestuseks oli 3 aastat planeeritud 2,5 aasta asemel. Koroonaviirus tingis projekti pikendamise. Samas oli e-õppe teema kujunenud sellel perioodil aktuaalsemaks kui projekti kirjutades võis arvata. Sellega omandas projekt lisandväärtuse erimeetmete olukorraks.
Vastavalt projektile testiti tooteid piloteerimise käigus. 2021. aasta sügisel alustas Pärnu Saksa Tehnoloogia koolis sihtrühmast lähtuvalt 17 õppurit õppurit interaktiivse graafilise disaini eriala omandamist antud projekti raames. Pisut hiljem alustas Kuressaare Ametikool. Välispartnerid kasutasid saadud metoodikat oma õppetöös vastavalt oma riigist lähtuva hariduskorralduse võimalustele.
Õppetöö käigus saatis õpilasi nii õppe- kui sotsiaaltugi. Rahulolu-uuringud olid analüütilised, mille tulemusel täiustati nii e- metoodikat kui ka õppekorraldust. Seega püsis aktiivsena nii intellektuaalsete toodete, moodulite kui ka teemade sisu pidev täiendamine ja arendamine. Õpetaja metoodika arenes koos digitootega selle rakendamise pedagoogilises protsessis. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse agentuur hindas akrediteerimise käigus nii õppekava kui reaalset e- õpet ja jäi nendega rahule.
Sügisel 2022 lõppes projekt ettenähtult koos teoreetilise õppetööga ja õpilase siirdusid praktikale, mis on nende jaoks kaugtöö või hübriidvariant.
Projekti eesmärgid on täidetud ja meeskond on saanud rikkaliku kogemuse, mis väärib kasutamist ja levitamist. Kõik materjalid on kättesaadavad sellel veebilehel ja kasutatavad nii kohalikus kui rahvusvahelises õppetegevuses.
INTENSE
2016–2019 oli kool haaratud sakslaste ja hollandlaste juhitud strateegilisse koostööprojekti INTENSE (Innovative and Integrated New Solutions for Sustainable Employability). Selle eesmärgiks on NEET noorte (ilma hariduse, oskuste ja tööta) taastamine tööellu. Lisaks osalesid veel partnerid Küproselt, Hispaaniast ja Türgist. Vaata lähemalt.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool koos nimetatud partneritega arutas läbi töörühma koostatud coach-ide treeningprogrammi ja hindamispõhimõtted. Töö valmis Malaga Ülikooli (Hispaania) eestvedamisel. Programm näeb ette viiepäevaseid koolitusi. Koolituste eesmärk on ette valmistada inimesed, kes suudaksid kodumaal edasi anda kaasaegset käsitlust tööks noortega, kes ei oska aga taha midagi teha. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli kui partneri töörühma kuulusid eripedagoogid ja noorsootöötajad Pärnust, Paikuselt, Vigalast ja Töötukassast. Nemad on ka koolituse saajad ja selle edastajad.
Übungs-firma
Kooli juhitud Leonardo da Vinci uuendussiirde projekt raamatupidamise simulatsioonõppest sai rahastuse aastatel 2009–2011. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli toodi Lääne-Euroopas laialt levinud kogemus raamatupidamise harjutusfirmade (Übungsfirmen) tööst ja avati Eesti esimene raamatupidamise harjutusfirma.
ENTRETECH
Järgmine kooli juhitud strateegiline projekt 2012–2014 oli seotud ettevõtluse õppekava loomisega tehnikaalade õppuritele. Nii meie ja partnerid Saksamaalt leidsid, et ettevõtlikkuse õpetamine ei ole tasemel ja ei võimalda oskustöölistel hiljem oma ettevõtet luua kui nad peaksid seda soovima. Mudel võeti Austriast ja kohandati, seejärel viidi läbi ja analüüsiti kõigis riikides.
Jaanuaris 2020 alustati uue Erasmus+ strateegilise koostööprojekti juhtimist. Teemaks on “E-õppe rakendamine hariduslike erivajadustega (kehapuue) õppurite paremaks integreerimiseks tööturule audiovisuaalse meedia õppekava abil”.
Vaata: https://e-disain.eu
Probleem oli selles, et igas riigis on teatud sihtrühm inimesi, kellel on raskendatud eriala või selle osaline omandamine ja kes seetõttu võivad tööturult eemale jääda. Need on eeskätt liikumis- ja kehapuudega inimesed nii noorte kui tööealiste hulgas. Lisaks õpingute piiratusele on neil ka tööelus raske toime tulla, kuna nende liikumine on piiratud.
Euroopa riikides toimib üha edukamalt digitaliseerimine, mille hulka kuulub ka e-õpe. Selle võimalused on hetkel siiski tööeluks ettevalmistamisel piiratud.
Keerukas on sihtrühma kuuluvatel inimestel e-õppe kaudu õppida erialasid, mis nõuavad vahetut kontakti, sh pikemat kohal viibimist auditooriumis. Selliseid e-õppekavasid on vähe või ei ole üldse. Paljud õppeasutused õpetavad multimeedia disaini eriala seni valdavalt auditoorse ja iseseisva töö vormis. Kasutavad ka üksikuid e-mooduleid. Olukorra lahendab tervikõppekava koostamine sellises konditsioonis, mis võimaldaks eriala omandamist tervikuna selles asuvate moodulite kaudu. Lisaks e-õppele toimuksid õppuritele ka regulaarsed nn loengu- ja suhtlemiskohtumised. Praktika toimuks kaugtööna.
Projekti eesmärgiks on luua e-õppekava koos 100%-lise digiõppe rakendusega ja seda pilootvormis ellu viia. Tegemist on toodetega, mis aitaksid kaasa mainitud sihtrühma paremale integratsioonile tööellu ja sotsiaalsele sidususele. Oskused võimaldavad tööd teha kodust lahkumata. Lisaks paraneks nende motivatsioon ja enesekindlus.
Projekti partneriteks on kolme riigi pädevad institutsioonid, sh õppeasutused (Pärnu Saksa Tehnoloogiakool kui projekti juht, Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda, Austria Kutseõppe- ja Rehabilitatsiooni Keskus ja sihtasutus Bildung und Handwerk Saksamaalt).
Projekt näeb ette kaasata laiemalt ka spetsialiste-pedagooge, haridustehnolooge, sotsiaalseid struktuure ja tööandjaid. Projekti kestuseks on 2,5 aastat.