Välisprojektid

Välisprojektid ja koostöö

Meil on 16 aastat kogemusi õpirännete korraldamisel ja 13 aastat kogemusi strateegilistes
projektides.

Õpiränded

  • 2015–2016: mitme eriala ühisprojektid. Näiteks “Tehnoloogiavaldkondade õpilaste õppepraktika Berliini ettevõtetes koos euroopaliku töökohapõhise õppe elementide rakendamise ja ametliku tunnustamisega”, mis sisaldas õpilaste kahekuulisi lähetusi kolmes vahetuses (interaktiivse graafika kujundajad, tarkvaraarendajad, sisetööde elektrikud). Vastuvõttev partner oli kutseõppekeskus SBH Nord. Praktika toimus ettevõtetes.
  • 2016–2017: toimus projekt “Turunduspraktika Berliini ettevõtete turunduskultuuris”, mis oli suunatud äriteenuste valdkonna õpilastele. Projekti raames sai kuus õpilast kahe kuu vältel osaleda Berliini ettevõtetes turundajatena. Lisaks võtsid nad kaasa kodutöö – turundustegevuse Eesti tootele. Projekt püüdis kaasa aidata ekspordi arendamise õppimisele.
  • 2017–2018: Berliin on populaarne kujundajate seas. Viie kujundaja eriala töökohapõhise õppe õpilast tegid kahekuulise välispraktika Berliinis. 2019. aastal tegid kolm õpilast juba kuuekuulise erasmus + PRO praktika Berliinis.
  • 2020: nelja õpilase neljakuuline kujunduspraktika Berliinis ja Brandenburgis. Praktikaettevõteteks olid Ventzke Media GmbH, Netpadrino Venture Partner, Buenck Fehse, Comitatus jpt. Praktikaülesanded said täidetud hoolimata Covid-viirusest. Peale Erasmus + praktika lõppu tehti neljale õpilasele ettepanek praktikat jätkata online kaudu ja sellega said need õpilased võimaluse teha ka kogu töökohapõhise õppe ESF finantseeritud praktika (PRÕM) Saksa firma kaudu virtuaalsel teel. Ühest projektist kasvas välja teine. Kuna kool on orienteeritud töökohapõhisele õppele, on enamus teemasid seotud selle õppevormiga, et mõista, kuidas toimib see sealses „originaalkeskkonnas“.
  • 2022: neli elektrikku suundusid kolmeks kuuks Berliini ehitusettevõtetesse.
  • 2023: neli kujundaja õpilast läksid kolmeks kuuks praktikale Portugali Braga ettevõtetesse. Saadi kogemus, millega võrreldakse väljaõpet seal ja meil. Lisaks pakkus EL kõige idapoolsem riik oma kultuuriga loovuse arendamist põhjamaistele inimestele.

Loe õpilaste kogemust ja muljeid SIIT.

Strateegilised koostööprojektid

  • 2009-2011 Übungs-firma: Kooli juhitud Leonardo da Vinci uuendussiirde projekt raamatupidamise simulatsioonõppest sai rahastuse aastatel 2009–2011. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli toodi Lääne-Euroopas laialt levinud kogemus raamatupidamise harjutusfirmade (Übungsfirmen) tööst ja avati Eesti esimene raamatupidamise harjutusfirma.
  • 2012–2014 ENTRETECH: Kooli juhitud strateegiline projekt 2012–2014 oli seotud ettevõtluse õppekava loomisega tehnikaalade õppuritele. Nii meie ja partnerid Saksamaalt leidsid, et ettevõtlikkuse õpetamine ei ole tasemel ja ei võimalda oskustöölistel hiljem oma ettevõtet luua kui nad peaksid seda soovima. Mudel võeti Austriast ja kohandati, seejärel viidi läbi ja analüüsiti kõigis riikides.
  • 2016–2019 INTENSE: sakslaste ja hollandlaste juhitud strateegilisse koostööprojekt (Innovative and Integrated New Solutions for Sustainable Employability), kus kool oli partner. Selle eesmärgiks on NEET noorte (ilma hariduse, oskuste ja tööta) taastamine tööellu. Lisaks osalesid veel partnerid Küproselt, Hispaaniast ja Türgist. Vaata lähemalt. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool koos nimetatud partneritega arutas läbi töörühma koostatud coach-ide treeningprogrammi ja hindamispõhimõtted. Töö valmis Malaga Ülikooli (Hispaania) eestvedamisel. Programm näeb ette viiepäevaseid koolitusi.
    Koolituste eesmärk on ette valmistada inimesed, kes suudaksid kodumaal edasi anda kaasaegset käsitlust tööks noortega, kes ei oska aga taha midagi teha. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli kui partneri töörühma kuulusid eripedagoogid ja noorsootöötajad Pärnust, Paikuselt, Vigalast ja Töötukassast. Nemad on ka koolituse saajad ja selle edastajad.
  • 2019-2022: ERASMUS+ PROJEKT „E-DISAIN“ – „E-ÕPPE RAKENDAMINE HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPPURITE PAREMAKS INTEGREERIMISEKS TÖÖTURULE AUDIOVISUAALSE MEEDIA ÕPPEVARA ABIL“ (2019-KA202-03) (www.e-disain.eu): Kool oli projekti juhi rollis. Probleemi püstituseks oli asjaolu, et igas riigis on teatud sihtrühm inimesi, kellel on raskendatud eriala või selle osaline omandamine ja kes seetõttu võivad tööturult eemale jääda kuna nende liikumine ja ligipääsetavus on sageli takistatud. Eestis nimetatakse neid HEV õppuriteks (hariduslikud erivajadused). Euroopa riikides toimib üha edukamalt digitaliseerimine, mille hulka kuulub ka e-õpe. Selle võimalused on tööeluks ettevalmistamisel aga siiski veel võrdlemisi piiratud. Keerukas on sihtrühma kuuluvatel inimestel õppida erialasid, mis nõuavad vahetut kontakti, sh pikemat kohal viibimist auditooriumis või teha praktikat ettevõttes. Kohalviibimise alternatiivina e-õpet võimaldavaid õppekavasid on kutseõppeasutustes vähe või ei ole üldse. Paljud õppeasutused õpetavad multimeedia disaini eriala valdavalt auditoorse ja iseseisva töö vormis ning kasutusel on üksikud e-moodulid. Olukorra üheks lahenduseks oligi tervikõppekava koostamine, mis võimaldab eriala omandamist tervikuna veebi vahendusel ehk kõik moodulid/teemad on õpetatavad ja õpitavad e-õppe vormis. Lisaks e-õppele planeeriti õppuritele ka regulaarseid nn loengu- ja suhtlemiskohtumisi. Selliste kohtumiste eesmärgiks oli vahetu kontakti loomine, sotsialiseerumine, konsultatsioon, tagasiside ning üldise isoleerituse vähendamine. Projekti partneriteks olid kolme riigi pädevad institutsioonid, sh õppeasutused: Pärnu Saksa Tehnoloogiakool (www.saksatk.ee) kui projekti juht, Kuressaare Ametikool (www.ametikool.ee), Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda (https://www.facebook.com/parnukoda), Austria Kutseõppe- ja Rehabilitatsiooni Keskus (BBRZ – Berufliches Bildungs- und Rehabilitationszentrum – https://www.bbrz.at ja sihtasutus Stiftung Bildung und Handwerk Saksamaalt (SBH Stiftung Bildung & Handwerk – BH) – https://stiftung-bildung-handwerk.de. Projekti toodeteks olid intellektuaalsed väljundid „Õppekava“ ja „Rakendusmoodulid“. Õppekava tugines riiklikule väljundipõhisele õppekavale, mis arendati välja partnerite vajadust silmas pidades ja oli terviklikult rakendatav. Saksa ja austria partneritel oli võimalus arendada õppekava osasid või tervikut sõltuvalt keskkonna hariduskorraldusest ja maade eripärast. Õppekava realiseerimiseks arendati välja rakendusmetoodika digitaalsele õpivarale mahuga 800 õppetundi. Esmakordselt on võimalik saada kutsealase tasemeõppe teoreetiline osa täies mahus e- metoodika toel. Rahvusvaheliselt üldkasutatavaks platvormiks õppematerjalide tarbeks valiti keskkond Moodle. Üldvaates võis küll iga partner kasutada oma platvormi, kuid kõik materjalid pidid olema eksporditavad Moodle`i keskkonda. Eesti partnerite eestvedamisel ning haridustehnoloogilise toe pakkumisel loodi kõigile partneritele ligipääsud ning vastav alamüksus, kuhu valminud õppematerjalid üles laeti. Õppematerjalide keeleks on inglise ja eesti keel. Interaktiivse materjali käsitlemisel on oluline võõrkeelne osa kuna metoodilised näited, sh interaktiivsed, on kättesaadavad inglise keeles üle maailma. Iga partner sai jälgida ja katsetada üksteise toodangut ning vajadusel materjale tõlkida, teha muudatusi, täiendusi ja arendusi oma sihtrühmast ning digivahendite süsteemi arengust lähtuvalt. Õppekava moodulite loomisel said partnerid kasutada antud valdkonna spetsialiste ning ühiselt toimus ka igakülgne omavaheline kogemuste vahetamine ning nõustamine. Seejuures ei piiritletud materjalide koostamist ning väljatöötamist mingil muul viisil, kui et tegemist on pedagoogiliseks otstarbeks kasutatava tootega, millel oma spetsiifiline sihtrühm. Loodud õppekava moodulid on küll valmiskujul, kuid iga (õppe)asutuse eripärast tingituna ka edasiarendatavad ja kohandatavad. Moodulite tootmine toimus spetsialistide abil ja toetus hetkel parimale metoodilisele käsitlusele. Testitud on õpetajaid, et näha, kas materjal on kasutatav. Projekti lõppemisel on võimalik saada registreeritud ligipääsu toodetele ja neid ka kasutada www.e-disain.eu. Kasutada võib neid nii üksikute moodulite õpetamisel, kursustel, tasemekoolitusel. Sihtrühmaks on projekti eesmärke silmas pidades kehapuudega ja terviseprobleemidega õppurid, kuid on kasutatavad ka tavaõppuritele. Kakskeelsus lubab neid kasutada ka piirideüleses õppes. Samal veebileheküljel on avalikustatud kõik materjalid ja juurdepääsu tingimused eesti- ja inglisekeelsetele õppelinkidele. Vastavalt projektile testiti tooteid piloteerimise käigus. 2021. aasta sügisel alustas Pärnu Saksa Tehnoloogia koolis sihtrühmast lähtuvalt 17 õppurit õppurit interaktiivse graafilise disaini eriala omandamist antud projekti raames. Pisut hiljem alustas Kuressaare Ametikool. Välispartnerid kasutasid saadud metoodikat oma õppetöös vastavalt oma riigist lähtuva hariduskorralduse võimalustele. Projekt nägi ette kaasata laiemalt ka spetsialiste-pedagooge, haridustehnolooge, sotsiaalseid struktuure ja tööandjaid. Projekti kogukestuseks oli 3 aastat planeeritud 2,5 aasta asemel. Koroonaviirus tingis projekti pikendamise. Samas oli e-õppe teema kujunenud sellel perioodil aktuaalsemaks kui projekti kirjutades võis arvata. Sellega omandas projekt lisandväärtuse erimeetmete olukorraks. Õppetöö käigus saatis õpilasi nii õppe- kui sotsiaaltugi. Rahulolu-uuringud olid analüütilised, mille tulemusel täiustati nii e-metoodikat kui ka õppekorraldust. Seega püsis aktiivsena nii intellektuaalsete toodete, moodulite kui ka teemade sisu pidev täiendamine ja arendamine. Õpetaja metoodika arenes koos digitootega selle rakendamise pedagoogilises protsessis. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse agentuur hindas akrediteerimise käigus nii õppekava kui reaalset e- õpet ja jäi nendega rahule. Sügisel 2022 lõppes projekt ettenähtult koos teoreetilise õppetööga ja õpilase siirdusid praktikale, mis on nende jaoks kaugtöö või hübriidvariant. Projekti eesmärgid on täidetud ja meeskond on saanud rikkaliku kogemuse, mis väärib kasutamist ja levitamist. Kõik materjalid on kättesaadavad veebilehel (www.e-disain.eu) ja kasutatavad nii kohalikus kui rahvusvahelises õppetegevuses.